Mõnikord juhtub nii, et tuleb kähku draftima joosta. Niiviisi läks sel kolmapäeval, kui Eero Mander järsku helistas, et ta ostab hunniku boostereid. Kuigi mul oli vaja palju tööd teha, ei tule mulle enamasti kaks korda öelda, et draftida saab.
Tegelikult ongi kõige parem draftida ühe inimese boostereid. Langeb ära igasugune raredraftimise pinge, kohustus hästi esineda, et auhinnaks head kaardid saada või sekeldamien avatud kaartide üleskirjutamisega.
Võlukambrisse jõudes tuli välja, et mängijaid on rohkem kui vaja ja nii me üritasimegi kümne inimesega Onslaught-Onslaught-Legions rochester drafti läbi viia. Kohal oli ka praegune Eesti meister Risto Aaver, kes ilmselt on alustanud oma meistrikateks valmistumisega... ja tegi seda """" pakiga.
Mina istusin kohal nr. 6, Erkki Sisaski järel ja Anti Aaveri ees. Sisaski järel istudes olin üsna õnnelik, et teeme rochester drafti, sest üldiselt ei koti teda mingite signaalide saamine või saatmine; rochesteris ei kipu ta aga vähemalt sinuga värvide pärast kaklema.
Sten Mander avas esimesest boosterist kohe Gratuitous Violence’i, Oss teisena võttis musta kaardi. Erkki võttis minu ees punase kaardi ning mina Wretched Anuridi. Teisest boosterist tegi Oss endale lahti Oversold Cemetery. Sain veel paar musta kaarti ning lootsin juba, et värv jääb lauas aladraftituks, kuid Eero tegi neljandal kohal lahti Cruel Revivali ning võttis selle ära.
Olin peaaegu mono-must, kuni teise ringi boosterist tegi Anti minu ees lahti Akroma's Vengeance’i, saates selle edasi. Hetkeks mõtlesin, kas võtta ikkagi Death Pulse, kuid lõpuks tegin õige otsuse ja võtsin Wrathi.
Millalgi oli Veljo üheksandal kohal saanud endale samuti Gratuitous Violence’i. Martin Mets kohal kümme sai kätte Nantuko Huski ja Oss võttis paar rohelist jõmmi enda mustadele loomadele ja Death Pulse’ile lisaks, kuigi rohelist võeti temast mõlemal pool. Mind ajas vihaseks, kuidas tehti lahti kaks Soulless One’i, aga minust teisel pool lauda.
Legionsist ei õnestunud mul saada ühtegi Skinthinnerit, aga Ossile läks neid tervenisti kaks. Ka lennukeid ei tulnud mulle, aga kolm Vile Deaconit oli päris hea.

Vead: meeltesegaduses võtsin Anurid Murkdiveri Crown of Suspicioni asemel. Jätsin võtmata Profane Prayersi, selle asemel krabasin sinise kaardi. Jätsin võtmata Defender of the Orderi, sest ei osanud otsustada, kas võtta rohkem zombiesid või clericuid.

Kuidas värvid jagunesid ehk kes mida mängis, alates esimesest kohast:
1 - """"; 2 - """"""; 3 - """"; 4 - """"; 5 - """"; 6 - """"; 7 - """"; 8 - """"; 9 - """"; 10 - """"
Kui värvid kokku liita, saime sellise tulemuse:
"" 4,5
"" 5
"" 3,25
"" 3
"" 4

Murdarvud tulevad näiteks sellest, et Oss mängis vaid kahte punast kaarti pakis. Ehk siis, valge oli natuke üledraftitud, kuid kui mulle poleks Akroma’s Vengeance’i saadetud, siis ei oleks ma seda värvi puutunudki. Punast võeti vähe, kuid ilmselt selle pärast, et esimene dämmispell avati alles üheksandast boosterist. Sparksmithe tehti lauas lahti vaid üks, Shepherd of Rotte mitte ühtegi.

Kümne inimesega rochesteri ei soovita ma aga kellelegi. Kuidagi imelik on saada mitmest boosterist järjest vaid üks kaart, keeramise-koht läheb paigast ära, viimastel kohtadel olevad draftijad peavad lootma rohkem õnne peale, et valitud värv on õige, sest nad ei saa tükk aega korralikke kaarte (mis omakorda tähendab, et nad hakkavad värvides hüppama või peaksid värve vahetama, aga ei tee seda...). Booster drafti – miks mitte, rochesteri maksimumarv peaks olema ikka kaheksa.

Pakk tuli mul aga päris vahva välja, kuigi mõned nende värvide põhikaardid jäid puudu.
Siin ta on:

"" (7)
Loomad:
1 Liege of the Axe
1 Whipgrass Entangler
1 Starlight Invoker

Muud asjad:
1 Astral Slide
1 Demystify
1 Pacifism
1 Akroma's Vengeance

"" (16)
Loomad:
1 Noxious Ghoul
3 Vile Deacon
1 Prowling Pangolin
1 Gempalm Polluter
1 Screeching Buzzard
1 Disciple of Malice
1 Anurid Murkdiver
1 Smokespew Invoker
1 Corpse Harvester
1 Festering Goblin

Muud asjad:
2 Dirge of Dread
1 Cruel Revival
1 Patriarch's Bidding

Landid: (17)
7 Swamp
6 Plains
1 Unholy Grotto
1 Starlit Sanctum
1 Secluded Steppe
1 Barren Moor

Kokku 40 kaarti

Oluline sideboard:
Wretched Anurid, Spined Basher, Chain of Smog, Voidmage Apprentice, Meddle, Mistform Seaswift, Mistform Dreamer, Riptide Biologist, Imagecrafter

Ma mõtlesin korra ka visata sisse sinist värvi, et looma tüüpe muutes oma Vile Deaconeid veelgi punbata. Õnneks ei leidnud ruumi.

Ja õnneks tehti meil seekord lihtsalt kolm raundi ilma igasuguse play-offita.

Esimeses raundis võitsin Martin Metsa """" pakki 2-0. Esimeses mängus tuli maha Astral Slide, mis vastase blokkijaid paar korda eest ära viskas, et Vile Deacon saaks korralikult rünnata. Demystify tema Sandskinile pluss paki pealt tõmmatud Gempalm Polluter tegid mängule kiire lõpu. Teises mängus sai Mets küll kiire White Knighti, aga jäi siis valge mana peale pidama. Hiljem lauda tulnud Nantuko Husk ei olnud isegi 6/6-sena midagi erilist, Vile Deaconi kätte ta suri.

Teises raundis mängisin Eero Manderi """" paki vastu, kes, nagu ma ette aimasin, ei julgeks minu vastu oma Phage the Untouchable’i küll lauda käia. Mäng oli põnev, tema alustas ja mul oli kohe maadega probleemi. Mingil uskumatul viisil otsustas minu pakk siis järsku hambaid näidata. Nimelt sain ma lauda sellise kombo nagu Unholy Grotto, Astral Slide ning Gempalm Polluter. Noxious Ghoul tegi samuti nii mõndagi head ja kasu oli ka Disciple of Malice’ist. Pärast pikka pusimist, kui mina olin nelja elu peal, sai Eero aru, et võita tal seda mängu küll ei õnnestuks. Teises mängus mõtlesin korraks, kas hakata võitu üritama, aga õnneks oli aeg otsa saamas ning ma kasutasin Akroma's Vengeance’i ainult elus püsimiseks.

Kolmas vastane oli Oss, kellele ma lõpuks kaotasin. Soulless One tuli mängu mõlemal korral, teises mängus suutis Oss tõmmata paki pealt Nantuko Vigilante ja mu Pacifismi ära lõhkuda. Muidugi, vist tegin esimeses mängus vea ja hakkasin tema suuri kolle kartma – oleksin pidanud üritama teda Anurid Murkdiveriga ära tappa. Ja teises mängus pidanuks ma proovima kauem elus püsida, et tõmmata Akroma's Vengeance – aga mõtteis olin ma juba alla andnud ning ei viitsinud enam. See võib olla, et Ossil oli parem pakk, aga kindlasti mängis ta seda matši paremini.

Igal juhul: mina olen rahul, et olen juba päris mitmendat korda draftinud sellise paki, millega ma ise vähemalt 80 protsenti rahul olen. Kui ma veel draftides paremini keskenduma ja mõtlema õpin ning kui ma suudan mänge tõsisemalt võtma hakata – mis juhtub ilmselt umbes pooleteise-kahe kuu pärast, siis hakkate mind veel kartma...

Seniks – harjutame!

-Juss

PS. Eerole suured tänud, kes drafti korraldas. Võlukambrile aitäh, kes katuse pea kohale andis.