Onslaught-Legions sealed decki jutt hakkab teid kindlasti juba tüütama. Prerellid on läbi, nüüd peab draftima hakkama... aga kui mõnel teist on kavas näiteks GP Prahale minna, mille esimene päev on samuti sealed deck, siis ehk on sellest kasu, kui ma oma Pärnu prerellist samuti paar sõna kirja panen.

Turniir toimus 1. veebruaril ning kohale tuli 25 inimest. Taas paras pettumus, mõned Pärnu kõvemad ninad ei suvatsenud nägu näidata. Tartust oli kolme autoga kohale tulnud 11 mängijat. Tallinnast mitte kedagi.

Kahjuks ei olnud seekord plaanis esikaheksale drafti, seega turniirivõitu sai loota ainult pommide abil. Enne pakivahetust avasin ja registreerisin päris segase paki: Undead Gladiator, Mobilization, Akroma, Angel of Wrath, sekka väga häid commoneid ja uncommoneid (Nantuko Husk). Oma paki pidin tegema aga väga keerulisest kaardihunnikust. Nimekiri on siin ära toodud, kes viitsib, võib mõelda, mida tema teeks.


Loomad:
Cephalid Pathmage
Screaming Seahawk
Merchant of Secrets
Fugitive Wizard
Aven Envoy
2 Shifting Sliver
2 Covert Operative (1 )
Echo Tracer
Sage Aven
Imagecrafter
Slipstream Eel
Willbender
Riptide Director
Ghosthelm Courier
Mistform Mask
Mistform Seaswift

Muud asjad:
Spy Network
Meddle
Words of Wind
Crown of Ascension


Loomad:
Gempalm Avenger
Plated Sliver
Daru Lancer
Battlefield Medic
White Knight
Aven Redeemer
Wall of Hope
Aven Soulgazer
Starlight Invoker
Jareth, Leonine Titan

Muud asjad:
Renewed Faith
Improvised Armor
Sandskin
Crown of Awe


Loomad:
Nantuko Vigilante
Wirewood Herald
Timberwatch Elf
Symbiotic Elf
Wirewood Savage
Barkhide Mauler
Symbiotic Beast
Krosan Tusker
Hundroog
Canopy Crawler
Brontotherium
Elvish Scrapper
Glowering Rogon
Berserk Murlodont
2 Quick Sliver


Loomad:
Noxious Ghoul
Scion of Darkness
Ghastly Remains
Skinthinner
Withered Wretch
Smokespew Invoker
Boneknitter
Wretched Anurid
Embalmed Brawler
2 Dripping Dead

Gempalm Polluter

Muud asjad:
Swat
Profane Prayers
Syphon Mind
Syphon Soul
Chain of Smog
Strongarm Tactics


Loomad:
Goblin Taskmaster
Goblin Sledder
Skirk Commando
Skirk Marauder
2 Flamewave Invoker
Macetail Hystrodon
Goblin Grappler
Shaleskin Plower
Shaleskin Bruiser
Skirk Prospector
Goblin Assassin
Goblin Firebug

Muud asjad:
Fever Charm
Lay Waste
Brightstone Ritual
Break Open
Custody Battle

Landid:
Barren Moor
Secluded Steppe

Võtame taas värvide järgi läbi.

Sinine oleks mängitav, kui juures oleks vähemalt 5-6 kaarti veel (Keeneye Aven, Mistform Wall, Ascending Aven). Words of Wind oleks koostöös Riptide Directori ja teiste wizarditega (isegi Merchant of Secrets, aga eriti Echo Tracer) paras kombo olnud. Sisuliselt oleksin mänginud Upheavali peale, aga kuidas ma senini elus oleksin püsinud, ei tea.

Valge tegi meele rõõmsaks, kuigi lennukeid oleksin rohkem tahtnud. Jarethist on Pit Fighteritest kõige raskem lahti saada. Daru Lancer on üks vahvamaid loomi, mida lahti morphida. Improvised Armor mõne lennuki peal on samuti meelitav perspektiiv.

No kus on dämmispellid? Mängida punast vaid Skirk Commando ja Skirk Marauderi pärast pole mõtet.

Pakki avades arvasin, et minu non-basic landid näitavad ära, mis värve pean mängima. Kahjuks tuli lõpuks valida kahe pommi vahel – Scion of Darkness ja Jareth, Leonine Titan. Hea küll, musta oleks saanud mängida, aga siis vist kõikide oma discardi-spellidega, et Scionile teed puhastada ja soovitavalt koos sinisega, et Words of Windiga Skinthinnerit kätte võtta. Eks ma oleksin pidanud viimase raundi ajal kätte võma ja erinevaid variante proovima, sest paki koostamiseks antud 30 minutit on liiga vähe, et mingit kahtlast kombinatsiooni harjutada.

Roheline oli mõõdukalt hea värv, aga kus on mu Snarling Undorak, mõlemad Gournad ja Krosan Vorine? Kas üks mana-elf ning Wirewood Pride on palju palutud? Lõpuks tuli mul siiski rohelist mängida, sest värv andis mulle kõige rohkem korralike loomi.

Kokkuvõtteks, igast värvist oli midagi, aga puudu olid põhikaardid! Punased dämmispellid, provoke-loomad, sinised lennukid, Nantuko Husk... Aga sellise paki ma tegin.

Pakk:

Brontotherium
Canopy Crawler
Hundroog
Krosan Tusker
Symbiotic Beast
Barkhide Mauler
Wirewood Savage
Symbiotic Elf
Timberwatch Elf
Wirewood Herald


Jareth, Leonine Titan
Improvised Armor
Starlight Invoker
Aven Soulgazer
Wall of Hope
Aven Redeemer
White Knight
Battlefield Medic
Daru Lancer
Sandskin
Renewed Faith


Crown of Ascension
Mistform Seaswift

Landid:
Secluded Steppe
8 Plains
6 Forest
2 Island

Otsustasin siis Jarethi kasuks, sest arvasin, et Scioni välja toomiseni ei elaks ma küll. Elus püsimine oleks eeldanud rohelist, Scioni kolm musta mana tugevat kallet musta poole ning kaardi võime kasutamine sinist värvi Crown of Ascensioni ning Cephalid Pathmage-i jaoks.
Paki suurim viga on morph-loomade vähesus. Vaid kaks tükki ja üks neist n-ö off-color. Sinise sisseriputamise üle olen aga uhke. Mistform Seaswift võitiski mulle oma lendamisega paar mängu.
Mida ma teistmoodi nende värvidega teeksin... Ilmselt paneksin sisse Nantuko Vigilante ja Glowering Rogoni Battlefield Medicu ja Renewed Faithi või Wall of Hope-i asemel. Ja võib-olla ka 18nda landi. Vigilantet hakkasin ma kartma, et lõhub minu oma Improvsed Armorit või on lihtsalt 2/2 loom. Aga seda ei pea ju lahti morphima. Olin lihtsalt eelmises prerellis kinni, kus Vigilanted istusid sideboardis ning ei tulnud kunagi sisse. Igal juhul – kui ma mängisin sinist morphi, oleks võinud ka rohelist mängida. Samas, lootsin, et Renewed Faith teeb mulle vähemalt ühe mängu, kas siis keerab vastase surmava rünnaku untsu või tõmbab mulle Jarethi kätte.
Glowering Rogonisse suhtun küll siiani skeptiliselt, kuigi olen näinud teda päris suurena lauda tulemas. Canopy Crawler on küll parem, kuid arvestades, et mul on pakis suuri beaste küll, võinuks ka Rogonit mängida. Tõenäsus, et kui Rogon tuleb, siis oleks sul mõni beast käes, oli päris suur.
Väike vahemärkus veel Nantuko Vigilante teemal. Minu meelest pani Mart Pechter (ehk Mirror) oma märkusega parajalt puusse, kui ta ütles, et Vigilante on parem kui Symbotic Elf ja et elfi eelistades tega ta paki kokkupanekul vea. Nägin, kuidas ta turniiri finaalis teiseks mänguks elfi Vigilante vastu välja sideboardis ja kuigi kiiruse ning tempo kaalutlustel võib sellest aru saada, oleks Symbiotic Elf olnud päris hea lahendus vastase kahele Bane of the Livingule. Elf on üks kaart, mida ma kindlasti rohelises pakis näha tahan. Parim on ta muidugi pakis koos Nantuko Huskidega, aga tegemist on ka suurepärase morphi-blokkijaga jne.
Hoolimata pommidest oli juba enne paki kokkupanekut näha, et turniirivõitjat siit ei tule (kuigi pakk mängis hiljem tunduvalt paremini, kui oodata oskasin). Tagantjärele oli tunne, et oleksin pidanud tegema neljavärvilise paki, kuhu igast värvist paremad kaardid sisse...

Mängud läksid siis nii... Vabandan ette, et märkmed on mul üsna napid. Millest pole lugu, sest selle loo juures on niikuinii huvitavam osa see, kuidas pakki kokku panna.

1. raund, Dmitri Belogurov
Dmitri on väga algaja mängija. Minu avatud pakist oli ta teinud mingisuguse 64-kaardise monstrumi. Isegi selle vastu ei olnud kerge mängida, kui pakk oleks õieti kokku pandud, oleksin ma kolinal kaela saanud.
Esimese mängu võitis mulle tegelikult vastase Mobilization. Sest minu Mistform Seaswift ning Crown of Ascensioni kandev Daru Lancer said rahulikult soldieridena rünnata.
Teisest mänust ma palju rohkem ei mäleta. Jäin 18 elu peale. Natuke seletasin vastasele mängu põhitõdesid, et 40-kaardine pakk tuleb teha ja et minu loom ei ole enam tema käigu ajal „attacking creature“... Vähemalt tabas poiss ära, et nendest kaartidest tuleb pakk teha.
1-0 (mängud 2-0)

2. raund, Ergo Ojasoo
Mõlemates mängudes aitas mul tema pakki võita kiire White Knight. Ja Jarethist ining Improvised Armorist oli samuti abi. Täpseid detaile ma ei suuda enam meenutada, aga teises mängus sai White Knight endale pähe Crown of Awe, Jareth oli mängus ja seetõttu ei olnud tal suurt kasu Goblin Goonist ning Wave of Indifference’ist.
2-0 (mängud 4-0)

3. raund, Jaanus Sootla ehk Kurat
Kurat oli oma pakiga juba ette natuke hirmunud minu Jarethi ja suute loomade pärast. Mängud olid aga üsna põnevad.
Esimeses mänus jäin viie elu peale, kui ta mind Severed Legioniga üritas surnuks toksida ning ei osanud oodata minu Improvised Armorit, mis minu rünnaku suuruseks täpselt 19 punkti tegi. Väike mänguviga, mida ma talle pärast matši loomulikult aumehelikult ütlesin, oli see, et ta 19 elu pealt hakkas kartma ning blokkis oma Crypt Sliveriga minu suurt looma. Ta oleks pidanud siiski käigu ootama, et sliver saaks regennima hakata.
Teises mängus pani Kurat kohe alguses välja Goblin Grappleri ja teisel käigul talle Crown of Fury. Seepärast pidin enne morphitud Seaswifti lauda käimist tega goblinile Sandskini ümber viskama. Mängu tõi pöörde minu Jareth, üritasin kavalalt võimalikust Cruel Revivalist mööda mängida, mida tegelikult vastasel polnudki. Millalgi võtsin vastu õige otsuse – blokkida tema morphitud looma, mis osutus Snapping Thraggiks. Lennuvägi sõitis Kuradile kaussi.
Ärge mängige Goblin Firebugi, kõik, mis ta tavaliselt suudab, on kaks dämmi.
3-0 (mängud 6-0)

4. raund, Raul Piirimees
Raul pani pakki kokku minu kõrval. Akroma, Angel of Warth ja Silvos, Rogue Elemental olid tal pakis... ja paar kaarti veel, mida ma oodata ei osanud. Raul ise ei olnud küll päris rahul oma kombinatsiooniga.
Esimeses mängus ma alustasin ning võtsin mulligani. Üllataval kombel tuli see kasuks hoopis mulle, sest sain ruttu maha Wirewood Savage-i, mis mulle hunnikute viisi kaarte tõmbas. Lõpuks oli mul lihtsalt rohkem loomi.
Teine mäng läks aga kähku Rauli kasuks, suutsin talle teha vaid kolm dämmi.
Kolmandast mängust sai turniiri põnevaim minu jaoks. Teadsin, et tal on pakis Wirewood Channeler, kuid ei saanud sellegi poolest jätta oma elfe mängimata. Raulile tähendas see omakorda viienda käigu Akroma, Angel of Wrathi... Millest ma suutsin lõpuks kahjutuks teha. Esimene üritus Crown of Ascensioni ja Timberwatch Elfiga läks Rauli Planar Guide’i nahka. Teine katse – Sandskin tema Akroma selga – õnnestus. Siis olid järsku lisakäigud käes, mul terve hunnik loomi lauas, järel neli elu. Raulil käes vaid üks kaart ja ma nägin võimalust oma kahe järelejäänud käiguga teda võita. Ründasin kõigega, Brontotherium ässitas endale kallale Rauli Aven Redeemeri. Timberwatch Elf pumpas Brontotheriumi, et ta ikka mõlemad loomad ära tapaks ja Raul ei saaks dämmi ära hoida. Seejärel jäi mulle lauda püstine Wall of Hope, millele panin lisaks Krosan Tuskeri. Ning Raul tegi käigu lõpus... Caller of the Claw! Mis tõi endaga kaasa kolm karu. Kuna mul oli kaks looma vaid ette panna, siis neljast elust ei piisanud...
Ühesõnaga, läksin ahneks ja üritasin võidu peale mängida, kuigi viik olnuks loogilisem. Kindlasti ei oleks ma pidanud ründama oma Battlefield Medicuga, nagu sisetunne mulle enne rünnakut ütles kah. Samas – Caller of the Claw on rare ja seda poleks kuidagi osanud ette näha.
3-1 (mängud 7-2)

Üllataval kombel olin siis pärast nelja raundi situatsioonis, kus võisin Kristo Kurega teha viigi ja rahulikult esikaheksasse minna. Hea meelega oleksin sealgi kohtunud Kurega, sest tema pisikestest loomadest on mu beatsid tugevamad, aga vastu tuli hoopis...

Veerandfinaal, Erkki Sisask
Tal oli vist pakk, hunniku hea valge kraami, kahe Aven Redeemeri, Mobilizationi ja Blistering Firecatiga. Esimeses mängus nägin umbes kaheksa käigu jooksul ainult kolme Plainsi. Ei võtnud alustades mulligani, kui kolm maad käes...
Teine mäng algas vähemalt paremini, sest sain oma morphitud Mistform Seaswiftile ruttu Improvised Armori selga. Kahjuks ei saanud ma looma ümber keerata ja nii Blistering Firecat ta surnuks blokkiski. Starlight Invoker hoidis mind veel mõned käigud elus, kui kuri Macetail Hystrodon mind allapoole peksis, aga lõpuks sai ka Invoker tina ning kuna ma ei olnud ühtegi looma vahepeal tõmmanud, siis oli sellega mu turniir läbi.

Lõpuks tuli välja täiesti korralik turniir. See, kuidas Raul mind võitis – minuga juhtub umbes üks kord aastas, et kaotuses midagi vahvat näen ja selle aasta kord on nüüd läbi.
Kahju on mul sellest, et mängisin viimast mängu üsna tujutult ning ei viitsinud mõtlema hakata, kas sideboardimisega oleks Erkki pakile vastu saanud. Ja loomulikult oleksin pidanud raundide vahepeal ka erinevaid pakke proovima ehitada, aga tervis oli kuidagi käest ära ning süüa oli kah vaja.
Üks õppetund veel: ära kunagi kanna ette turniiri ennast ja oma pakki maha! Mina olin veendunud, et mul siin pikka pidu ei tule ja kuigi üritasin paarile mängijale udujuttu ajada, et „ma pole paremat pakki teinudki“, olin ise päris pessimistlik. Põhjuseta.

Üks asi veel. Keset turniiri panin tähele neid hunnikuid, kust mängijad endale basic lande rabavad. Islandite hunnik oli neli korda teistest kõrgem, kõige rohkem oli võetud Mountaineid ja Swampe. Seda oleks võinud juba paki tegemise ajal märgata ja Crown of Awe põhipakki panna...

-Juss

PS. Näh, loomulikult ununes... Suurtänud muidugi Raulile, kes autoroolis istus; Ossile, kes rasket kohtunikutööd tegi ning Võlukambrile, kes prerellid orgunnis. Ja pärnakatele samuti, kes ruumid välja otsisid.